ILUMÄE KIRIK (kabel) – EELK Ilumäe kogudus

Pärimused kristlikest pühakodadest Ilumäel ja selle ümbruses ulatuvad Põhjasõja- eelsetesse aegadesse, millest kirjalikke ürikuid pole säilinud. Ilumäe kabeli ajalugu on lahutamatult seotud Palmse mõisa ja selle omanike von der Pahlenitega. Arend Diedrich von der Pahleni eestvõttel ehitati 1729-1731 Ilumäele barokne Kreeka risti kujuline puukabel. Ürikutest on lugeda, et:

„Kabeli laulumees, Hinrich Juhan Eek kinkis altari pildiks üht linase riide peale maalitud rist, ristilöödud Kristusega. See altari pilt on weel praegust uue kabeli käärkambris näha. Selsamal ajal kinkis weel Wõhmase Reinu Peeter üht kaheksa arudega kroonlühtrit, mis tema ise oli puust teinud ja punase wärwiga ärawärwinud. Reinu Peeter pani ise seda kroonlühtrit koori ette rippuma.”

Puukabelis olid juba siis tänaseni palju huvi ja arutlusi tekitavad vappidega klaasimaalingud dateeringuga 1729.

1814. aastaks oli puukabel kitsaks jäänud ning lisaks sellele ka väga viletsas olukorras. Algkapitali uue hoone ehituseks andis parun Hans von der Pahlen, kabel ehitati aastatel 1841-1843 parun Carl Magnus von der Pahleni eestvõttel ja kohalike talupoegade ühistööna. Uus kivist kabelihoone ehitati vana puidust kiriku vahetusse lähedusse või isegi samale kohale. Seda tõendavad kabelis 2007. aastal põrandavahetustööde käigus laudpõranda alt leitud inimluud.

Uue kabeli projekteeris Eestimaa kubermanguarhitekt Johann Schelbach (1787-1844).

Tegemist on hilisklassitsistliku kivihoonega, millel on ristkülikukujulise plaanilahenduse ja orelivääriga kirikuruum. Kabeli eeskoja kohal paikneb suhteliselt madal kuppelkiivriga läänetorn, hoone idaküljel asub käärkamber.

Altariseina kujundavad kaks paari kõrgeid korintose kapiteeliga sambaid, mille vahel asub Carl Siegismund Waltheri maal “Kristus Ketsemani aias” (1843). Altari kohale on paigutatud dolomiidist tahutud von der Pahlenite vapp.

Uude kabelisse toodi ka uhke ampiirstilis kristall-lühter. Kas see pärines vanast kabelist või Palmse mõisast, pole teada. Lühter varastati 1979. aastal. Tänapäeval valgustavad kabelit sepistatud lae- ning seinalühtrid.

Vanast kabelist pärineb veel praegu käärkambris paiknev barokne altarisein (Johann Valentin Rabe, 1731), mis vahepealsetel aastatel seisis Lüganuse kirikus.

Ka vappidega klaasvitraažid paigutati ümber uue kabeli akendesse ümber. Arvatavasti olid kõik maalid algul ristkülikukujulised, uutesse neogooti raamidesse mahutamisel on need aga kaarjaks lõigatud, mistõttu on mõnel loorberioksal leheotsad ära kärbitud. Kokku on teada 16 vappi-embleemi, ühest vapist on säilinud vaid detail paberkoopiana (A. Tassa, 1923). Rahvapärimuse kohaselt olevat mõisnik tellinud klaasimaalid Pariisist, kunstiajaloolased aga peavad tõenäoliseks autoriks Tallinna meistrit J. S. Reimersit.

Unikaalsed klaasimaalid taasavastas 1986. aastal Enn Tarvel. Varsti pärast seda – aastail 1986 – 1990 – valmistasid Eesti Riikliku Kunstiinstituudi üliõpilased Eve Koha juhendamisel vitraažidest koopiad, originaalid paigutati aga 1993. aastal Rakvere Muuseumi.

1843. aastal kinkis Palmse parun kabelile kaks kaunikõlalist kirikukella.

Kaks kabelis paiknenud suuremõõtmelist maali – „Püha õhtusöömaaeg“ ja „Jeesuse aukirgastamine” (mõlemad maalinud J. Öertal, 1812) – asuvad samuti Rakveres.

UUED ALTARI- JA KANTSLITEKSTIILID

2013. aastal sai Ilumäe kirik kabeli 170. aastapäevaks uued kõigis liturgilistes värvides altari- ja kantslikatted. Katete kujundamisel kasutas kunstnik Leeda Ots Ilumäe kandi rahvarõivaste seelikutriipe ja Virumaa rahvarõivakäiste tikandimotiive. Katted on loodud kasutamiseks kahepoolsetena. Ühe komplekti katted on ühelt poolt rohelised ja teiselt poolt valged, teised vastavalt violetsed ja punased.

Tekstiilide autor Leeda Ots valge altarikattega

ILUMÄE KIRIKU (KABELI) REMONDI LUGU

Tänaseni kestva pikaajalise remondi-restaureerimise protsessi peapõhjuseks said 1999. aastal avastatud ulatuslikud puidu pruunmädaniku- ja seenkahjustused, mis olid levinud nii lae ja katuse kandekonstruktsioonidesse kui ka kõikidesse aknalengidesse ja –raamidesse.

Töödega alustati 2006. aastal. Esmalt tühjendati kogu kirikuruum, ajaloolised pingid ja altaripiire viidi lähedalasuvasse hoonesse hoiule. Seejärel eemaldati ja hävitati seenniidistikust kahjustatud lagi, lae kandetalade osad, põrand ja selle alune pinnas. Kogu kirikuruum töödeldi nõuetekohaselt antiseptikuga, kandetalad plommiti ja renoveeriti ning samas lõpetati ka katuse remonditööd.

Järgnevatel aastatel ehitati kirikusaalile uus lagi, uuendati elektrisüsteem ja paigaldati uus paeplaatidest põrand. Samuti restaureeriti kõik kabeli aknad ning käärkambri välisuks, mille kohal on nüüd ka seda ilmastikukahjude eest kaitsev varikatus. Edaspidiste ettevõtmiste käigus on korda saanud ka kabeli torniruum ja kellarõdu.

Kirikuruumi värskendavate sisetööde käigus on restaureeritud põlvituspingiga altaripiire ning uuendatud kantsel ja pingistik. Pingistiku kirikusse tagasi paigutamisel jäeti enamkahjustunud pingid kõrvale ja kujundati altari ette suurem vaba ruum kontserdiesinejatele.

15 aasta jooksul teostatud tööde loetelu on üsna pikk, remondikuludeks on selle aja jooksul kulunud üle miljoni euro. Raha töödeks on laekunud toetustena Muinsuskaitseametilt, Haljala (endise Vihula) vallalt, PRIA Leader programmist, Hooandja keskkonna annetustest ning paljudelt-paljudelt teistelt lahketelt annetajatelt.

Nüüd seisavad ees veel järgnevad tööd: kiriku eeskoja lõunapoolse ruumi remont ja põranda väljavahetamine, kirikusaali seinte ja puitosade ning käärkambri ja selle pööninguosa remont-renoveerimine ja lõpuks kabeli välisviimistlus. Kõigi nende tööde valmimise järel võib öelda, et 1843. aastal rajatud kabel on läbinud täieliku uuenduskuuri!